UT Majandus 2008 foorum

[joeking]

Siin võiks siis arutleda Iraani ja Iraagi, Afganistaani jt. konfliktide üle majanduslikest aspektidest lähtudes.

Enamus rahavast küll vist juba teab neid asju, kuid panen siiski mõned lingid:

Üks veidi vanem kirjutis, pärineb juba aastast 2004.
The Real Reasons Why Iran is the Next Target: The Emerging Euro-denominated International Oil Marker

Ligikaudu pool Kesk-Ida eksportnaftast liigub Euroopa turule, seega oleks europõhine naftaturg igati ootuspärane areng. Hetkel on suurimad naftaga kauplemise kohad London’s International Petroleum Exchange (IPE) ja New York Mercantile Exchange (NYMEX), mis mõlemad kuuluvad enamuses USA suurkontsernidele.
Iraanil on plaan luua oma Iraani Naftabörs, kus keskseks valuutaks oleks euro. Suure tõenäosusega tuleksid sellega kaasa ka mitmed teised OPEC'i riirigid. Kuna USA dollar on mitteformaalselt tagatud naftaga, tähendaks selline käik dollarile ja sellega koos ka USA majandusele tugevat lööki.

Iraak üritas midagi sarnast, kuid paar nädalat hiljem alanud sõja käigus taastati "muuseas" petrodollari ainuvõim. :P



Iranian group signing up potential martyrs(CNN)

Mittemelikel andmetel on Iraanil umbes 40 000 treenitud suitsiiditeorroristi, kes asuvad tegutsema USA, Suurbritannija ja nende liitlaste vastu hektel, mil Iraani rünnatakse. Iraani sidemed erinevate terrorirühmistustega ja omaenda ressursid on mitu suurusjärku võimsamad sellest, mida AL Quaeda suudaks korraldada.

Rünnaku korral oleks Iraani põhilisi taktikaid:
1) Blokeerida naftatransiit Pärsia lahel, barreli hind tõuseks hetkega üle 80$, mis tooks kaasa ülemaalimse majandusliku depressiooni.
2) Hizbollah'i ja teiste valitsusega seotud terroristlike rühmituste rünnakud üle kogu maailma.
3) Väikese vaevaga suudeteks olukord Iraagis ajada uuesti väga keeruliseks, sundides USA tegutsema korraga vähemalt kahel rindel.
4) Venemaa käest ostetud keskmaaraketid, mis kujutavad endast tõsust ohtu naabritele kuni 3000 km raadises.
5) Tuumalöögi kasutamine oleks siiski üsna ebatõenäoline.
6) Rünnak merelt on välistatud, sest Iraan on paigaldanud selle vastu Abu Musa saarele raketid, mis annavad talle konrolli kriitilise tähtsusega Homuz'i väina üle.

8)

Peab sotsioloogiasse jooksma.. mõni teine kord jätkan
_________________
Sic itur ad astra...

[Joel]

Tõnu...

Tead see, et 80 dollarilise nafta juures nüüd maailma majandus depressiooni langeks, on julge väide. Ehk liiga julge...

Põhjus selles, et palju praegu naftabarrel maksab? NYMEX-i andmetel hetkel $70.60. Kas lisa 10 dollarit toob kaasa katastroofi? Kindlasti ei ole ma naiivne!! Kaugel sellest. 10-dollariline tõus võib tunduda väike näiliselt, aga pole realselt seda kindlasti kohe mitte. Paljud ettevõtted on oma tegevuses arvestanud madalamate hindadega, mis tähendab, et kui ka praegused 70 dollarilised hinnad püsivad, on jama kohe varsti tulemas. Majandustõus aeglustub või hakkab langema....inflatsiooni tõttu tuleb aga rahapakkumist piirata ja intresse tõsta. Need mõlemad sündmused on oma olemuselt aga äärmsielt negatiivsed majanduse kasvu tingimustele. Tulemuseks, jah tõesti, majanduslangus.

AGA... isegi kui Iraani rünnatakse ja nafta peaks 80 või 90 või ka 100 dollarini lendama, siis kui tegu on lühiajalise tõusuga, ei kahjusta see maailma majandust. Kui aga sõda venib ja Iraan peab rünnakutele vastu või suudab tekitada suuri purustusi mõnele suurele ründavale riigile(USA, Suurbritannia jne) või nende infrastruktuurile, kas või nafta platvormid, rafineerimistehased jne... siis on muidugi tõeline põrgu lahti.

Ühesõnaga, kui tuleb sõda Iraaniga ja Iraanist naftat ei tule ja Iraan hävitab ründajate infrastruktuuri, eriti naftaga seotut, on hinnad kiiresti-kiiresti tõusmas ja majanduskrahh lähemal kui arvate oskame.

Samas - Iraan ei ole majandusblokaadist ega sõjast huvitatud. Majandusblokaad tähendab seda, et Iraan jääb ise hätta oma nafta rafineerimisega. Kütus saab otsa, mitmesuguseid kaupu ei suudeta toota. 40% praegusest tarbitavast bensiinist tuuakse sisse võõrsilt, sest ise ei suudeta rafineerida nii palju kui vaja.

Ühesõnaga, tänapäeva globaliseerunud majandus on kogu asja nii keerulisse puntrasse ajanud, et raske mõista, kes millest rohkem võidab või kaotab.

[joeking]

Kui ma ütlesin depressioon, siis ma ei mõelnud selle all Suurt Depressiooni (1929 - 1932 USA's mis avaldas mõju kogu ülejäänud maailmale), see sõna oli veidi "pehmem"

Ja see 80$ on kõige konservatiivsem prognoos, mida ma olen lugenud, pakutud on ka 100 või rohkem $ erinevatest allikatest.

Iraan ei ole kuidagi sellest sõjast huvitatud, kuid kui trall ükskord lahti läheb, ei jää ta ka niisama vahtima. Iraanil ei ole sellest üritusest kuskilt kasu lõigata, ta võib vaid võimalikult palju teisi oma hävingusse kaasata. Väike huvi on oma rahvusvaluuta pärast võib-olla ainult USA'l. Kuid üks on selge: selles sõjas ei ole võitjaid, lõpuks on kõik osapooled kaotajad. Erinevad autorid on Kesk-Idas toimuvat üsna ilmekalt võrrelnud ka Vietnami sõjaga.

Väike joonistus ka:



Ehk siis Iraan kontrollib tugevalt Homuz'i väina, mida ma ka mainisin. Kui see blokeeritakse, ei katke naftaeksport mitte ainult Iraanist vaid ka Garfield'ist tuntud kurikuulsa pealinnaga Abu Dhabi Araabia Ühendemiraatidest, Bahreinist, Katar'ist... märgatavalt väheneb ka Saudi Araabia osakaal. Puhudes vanad söed hõõgvele Iraagis, ei ole ka sealt palju odavat naftat oodata...
_________________
Sic itur ad astra...